LogoGlasperlenspielSinfonie

ERPClassic

LogoToyotaLandscape

KultuuariNaoRaamat


Records available

CD canto:). Hortus Musicus

DVD In the Mystical Land of Kaydara. Peeter Vähi

DVD Coppélia. A ballet by Léo Delibes

CD-series Great Maestros. Beethoven, Brahms. Kalle Randalu, Estonian National Symphony Orchestra, Neeme Järvi

CD Quarter of a Century with Friends. Arsis, Rémi Boucher, Oliver Kuusik, Rauno Elp

Super Audio CD Maria Magdalena. Sevara Nazarkhan, Riga Dom Cathedral Boys Choir, State Choir Latvija, Latvian National Symphony Orchestra

CD Jerusalem. Hortus Musicus

LP Contra aut pro? Toomas Velmet, Neeme Järvi, Estonian National Symphony Orchestra, Arvo Pärt

CD The Soul of Fire. Age Juurikas

ImagetextGLASPERLENSPIEL MUSIC FESTIVAL
PRESS RESONANCE

Neutral choice of media reviews about the concerts, artists and music of Glasperlenspiel (Engl ‘The Glass Bead Game’) Music festival. In original languages.
The festival directed by Peeter Vähi has got its inspiration from the novel by Hermann Hesse. It is a leading musical event in Estonian summer where music lovers can enjoy performers like Australian Chamber Orchestra, Süd-West Rundfunk Symphony Orchestra, Tōkyō Philharmonic Chorus, Estonian Philharmonic Chamber Choir, Quintet of Berliner Philharmoniker, Gidon Kremer, Vadim Repin, Piotr Anderszewski, Olli Mustonen, Kristjan Järvi, Paavo Järvi, Neeme Järvi, Roy Goodman, Christoph Eschenbach, etc.

 

2019

“Klaaspärlimängu” populaarsus pole midagi uut, kuid siiski üllatusin, kui veidi enne kontserdi algust kirikusse astudes leidsin eest puupüsti täis kiriku, kusjuures võetud olid kõik lisakohad ja rõdud olid pilgeni rahvast täis. Kontsert ja ühtlasi ka festival mängiti avatuks Mozarti “Adagio ja fuugaga C-duur”. Mozarti ehk liigagi tundeline ja aeglustusrohke esitus tekitas algul küsimuse, kas Mozartit võibki nii interpreteerida või on endale lubatud liiga palju vabadusi, kuid niimoodi esitatud Mozart haaras kaasa. Esituses oli kirge ja traagikat ning teose lõpuks jäin peaaegu uskuma, et Mozart oligi romantik. (Anete Sammler, Sirp, 19.07.19, Estonia, whole article)

... не просто аншлаг: публика заполнила все дополнительные места и даже балкон. ... певица Элина Нечаева, в последние годы необычайно известная... из-за уникального голоса – сверхвысокого колоратурного сопрано кристальной чистоты с немыслимым диапазоном и феноменальной вокальной техникой. В альянсе с Glasperlenspiel Sinfonietta Андреса Мустонена среди прочего она исполнила новые версии двух сочинений... В первом – Forty two – сильна барочная стилистика, ее изначальная строгость входила в определенное противоречие с задушевной эмоциональностью, а порой и эмоциональным пережимом Элины. ... во втором сочинении – To the Mother... с легкостью преодолевала сверхчеловеческие трудности вокальной партии, первоначально написанной для гобоя, что заставляло воспринимать ее голос как невероятно пластичный инструмент с тембром нереальной красоты. (Irina Severina, Da capo al fine, 09.08.19, Russia, whole article)

... Klaaspärlimäng tõi publiku ette Euroopa klassikalise muusika ühe tähtteose... Rahvast voolas lakkamatult kirikusse... Ootuspäraselt kogunes kirik rahvast täis. /.../ Oratooriumi avakoor... haaras juba esimeste võngetega vaimu kaasa lõputule mõtterännakule 2000 aasta tagusesse pöördelisse olustikku. Segakoori kandvad hääled... kandsid kõrgele lae alla vahelduvalt saladuslikku süngust... kantslist laulev Evangelist, altari ees seisev koor, eeslaulja ja kellamäng laiendasid helisevat hingerännakut veelgi kõrgemale ja kaugemale. ... solistid... kutsusid endaga kaasa “lendama” ja seda ajalikku elu taevalaotusest laiemalt vaatlema. Laulud kantslis ja altari ees sujusid suurepärase koostööna, muutes esituse eriti laiahaardeliseks. /.../ Ruumis laialt hargnenud esinejate koostöö sujus meisterlikult. ... tuues esile kord rahulikke harmooniaid, kord tormilisi ärevaid momente, sümboliseerides sellega filigraanselt keerulist atmosfääri 2000 aastat tagasi Jeruusalemma kandis. Hetked möödusid, täidetuna surematu suurteose võimsatest viisidest. /.../ Isiklikult minu jaoks oli see esimene niivõrd mitmekülgne kirikukontsert. /.../ Põnev ja puudutav programm lõppes tänulike kummarduste ja tormilise aplausiga, mis ei tahtnud vaibuda. ... sügav kummardus festivali... tiimile... (Andre Tamm, Telegram, 17.04.19, Estonia, whole article)

2018

... Glasperlenspiel Festival ... drawing audiences from around Estonia and beyond, with loyal fans coming from as far away as Australia. Throughout its existence, it has taken pride in its unusual programming, which this year included a contrabass balalaika soloist and a hand-bell choir. St John’s Church’s acoustics are best suited to early and choral music. Fortunately, both genres were well represented. Audio of the concerts is live-streamed, and most of these recordings are archived for on-demand listening via the ERP Live app. There is a strong visual component in the festival. At every concert, the artist Anna Litvinova is at her easel, creating a portrait in real time. (Gail Wein, www.classicalsource.com, August 2018, USA, whole article)

Большинство концертов фестиваля имеют свою концепцию. /.../ И все же “Игра в бисер” − фестиваль прежде всего музыкальный... Фестиваль попостмодернистски всеяден. Между прочим, его литературный прототип − шедевр Гессе − часто упоминается как провозвестник постмодернизма, без него была бы немыслима вся постмодернистская культура. Собственно, игра в бисер − это постмодернистская игра всеми смыслами и ценностями культуры, некий новый этап в плане мышления (в сравнении с первоначальным, когда художник играет красками или музыкант − звуками). Конечно, устроители фестиваля еще и концептуально играют с первоисточником, а арт-директора Пеэтера Вяхи несложно вообразить в роли Магистра игры (кстати, в дни фестиваля фрагмент из его сочинения Supreme Silence постоянно звучал в закольцованном режиме на Каарсилд − Арочном мосту, центральном в Тарту). (Irina Severina, Da capo al fine, 7–8 / 2018, Russia, whole article)

... Tartuga on nii korraldajatel, muusikutel, võõrustajatel kui ka publikul selle ajaga tekkinud ühtne hingamine. Tartlased on festivali omaks võtnud ja publikupuuduse üle ei tohiks küll kurta. ... avakontsert oma intrigeeriva pealkirjaga “Klassika punk” lõi suviselt rõõmsa, isegi vallatleva meeleolu. Avakontserdi märksõnana hõljus kiriku võlvide all sõnapaar „loominguline mängulisus", mis haakus otseselt festivali printsiibi ehk juhtmõttega − pakkuda nii klassikalisele kui ka tänapäevasele muusikale uudseid lähenemisnurki, serveerida kuulajaile muusikat traditsioonilisest veidi erineval moel. Kontserdil luuakse seoseid teiste kunsti­liikidega. Kõiki neid printsiipe on teadlikult rakendatud festivali algusaegadest peale. Tänavune festival põimus maalikunstiga ja kõikide kontsertide muusikalise visiooni püüdis Jaani kirikus lõuendile kunstnik Anna Litvinova. /.../ Kontserdi esimese osa täitis Peeter Vähi mastaapne, suurte kontrastidega suurvorm “Valguse ja varju kontsert”. /.../ Teos mõjus väga veenvana: olemuselt karge idamaise motiivistikuga muusikas oli tugevat filosoofilisust, oli nii traagilisi kui ka helgeid muusikalisi mõtisklusi, rituaalsust, fanfaarilikke rõõmuhõiskeid, võluvaid viiuli kahe­kõnesid orkestriga. /.../ Sügav teos! (Alo Põldmäe, Sirp, 27.07.18, Estonia, whole article)

2017

Tõstatus oluline küsimus, kuivõrd saab muusika lähteülesanne olla ühiskonnakriitilise sõnumi edastamine. Üldjuhul ei ole instrumentaalmuusikat kuulates võimalik aru saada, kas teos on poliitiline. /.../ Helena Tulve: “Tegelikult on see Hiroshima lugu seal mingis mõttes olemas, aga see ei ole teoses nagu see sündmus kui sündmus, kui fakt ja kui emotsionaalne haav...” Hiroshima-Nagasaki on metafoor, mis osutab kõigile inimtekkelistele katastroofidele. Just selles tähenduses on kogu teos paeluv ja kutsub üles mõtlema, kuidas ennetada ja vältida inimkonda praegu ähvardavaid ohte. /.../ Kuna teose pealkiri on poliitiliselt laetud, jääb koguteose ühiskondlik mõõde domineerima, kuigi heliloojad ei lähtunud otseselt Hiroshima-Nagasaki teemast. Kuulajale peab jääma vabadus tõlgendada teost oma vaatepunktist ja loojale peab jääma vabadus leida inspiratsiooni oma äranägemise järgi. Sellele vaatamata on ühiskonnas oluline nendel teemadel arutleda. Festival “Klaaspärlimäng” andis selleks tänuväärse võimaluse. (Liisa Hõbe, Urmas Pappel, Sirp, 14.07.17, Estonia, whole article)

... “Hiroshima-Nagasaki”, mis on kokku pandud meenutamaks 70 aastat tagust Jaapani aatomiõudust. /.../ Doris Kareva on selleks puhuks kirjutanud hulga haikusid, mis omakorda on inspireerinud kuut Eesti heliloojat looma sümfoonilist kompositsiooni elust, armastusest ja loomisest, samuti sõjast, surmast ja hävingust. /.../ “Kato Kuniko on üks väheseid, kes on festivalile kutsutud teist korda.” /.../ Kato Kuniko muudab muu hulgas eriliseks tõsiasi, et Arvo Pärt on heliloojana talle andnud oma spetsiaalse õnnistuse: Pärt lubab tal oma teoseid ümber seada. (Liisa-Lotta Veiken, Tartu Postimees, 05.07.17, Estonia)

Tänavune... festival... paistis silma eklektilisusega... Teise päeva õhtusse jäi üks selleaastasi lemmikelamusi ja... uusi leide, kava armastus-, pulma- ja unelauludest ja palvetest. Äravahetamatult erilise ja imelise hääletämbriga lauljanna Etty Ben-Zaken musitseeris koos Hortus Musicusega, kelle esituses kõlasid eri kultuuride sulatuskatlas sündinud ja ennast juba aja liivakivisse uuristanud viisid armunute pisaratest ning kirglike palvete karjeist. ... festivali... lõpetas Eesti Filharmoonia Kammerkoor oma tuntud headuses... Koor kõlas nagu orel, kõik viled kenasti stabiilsed, hoolitsetud ja häälestatud. ... veidi arusaamatusi tekitanud kavaraamatust ja mitmepalgelistest esinejatest jäigi mällu pilt suviselt kergemast ja boheemlaslikumast elu nägemisest ja kulgemisest. ... jääb üle vaid tänada, soovida kergust ja head edaspidist klaaskuulide veeretamist, sest publikupuudus suvises Tartus seda juba mitmekümneaastase ajalooga festivali ei kummita. (Liis Viira, Muusika, 9 / 2017, Estonia)

... Hollandis resideeriv, ühtviisi professionaalselt nii metsosoprani häält kui ka harfi valdav Ekaterina Levental. Oma kontserdile on ta nimeks pannud “Teekond”, mis näitab nõukogude ajal Kesk-Aasia vennasvabariigist läbi Euroopa põgenenud Leventalide pere saatust. /.../ Kui 11. juulil kõlab Pärdi ja Bachi muusika meile juba tuntud kuues Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses, siis 8. juulil on tegu millegi hoopis erilaadsega. Nimelt esitab Jaapanist pärit maailmakuulus löökpillivirtuoos Kato Kuniko nimetatud heliloojate teoseid vaid löökpillidel... (Kirke Ert, Postimees, 07.07.17, Estonia)

2016

This openness was apparent throughout the Glasperlenspiel Sinfonietta’s performance, which began with Estonian composer Peeter Vähi’s Reminiscences of Youth... Järvi’s interaction with the orchestra was skillful and controlled while also conversational; he led the young musicians in a crisp yet vivacious performance. /.../ The interaction between orchestra, especially the prominent percussion instruments, and the percussive sounds of the turntables quickly devolved into mimicry and bickering. /.../ He pulled faces and threw up his hands at Switch, wandered through the orchestra miming what he wanted individual musicians to do during the improvised bits, and eventually leaped off the stage into the audience, grabbing the hands of audience members (including President Ilves) and pulling them to their feet. (Rebecca Lentjes, I Care If You Listen, 15.04.16, whole article)

... Kalle Randalu esitas eesti klaverimuusika pärleid ning Indrek Hirv luges oma kaunist, sügavuti minevat ja hinge pugevat luulet. Niisiis festivalile iseloomulik kunstide sümbioos, kus kaks mõnes mõttes ju täiesti omaette nähtust, muusika ja poeesia, siiski teineteist sobival moel täiendasid. /.../ Puhtmuusikaliselt oli kontserdi kava soliidselt mastaapne. /.../ Kokkuvõttes oli tegemist väga kõrgel tasemel kontserdiga. Kalle Randalu mäng on klass omaette: tehniliselt laitmatu, kõlaliselt äärmiselt nüansirikas, sisuliselt väga selge kontseptsiooniga, vahel harva ehk liigagi kultuurne ja rafineeritud. Aga jällegi, vahest just tänu järjekordsele eesti pärandi ja lääne kõrgkultuuri parimate maitsesaavutuste sümbioosile kujunes kontsert klaaspärlilikult piire avardavaks elamuseks. Eesti muusikast vormus kontserdi jooksul mingi iga keharakuga hoomatav terviktunnetus.... (Andre Hinn, Sirp, 22.07.16, Estonia, whole article)

... väärivad erilist tunnustust Sten Lassmann ja Age Juurikas, kes olid kavasse valinud väga nõudlikud teosed, mille puhul ainuüksi nendega hakkamasaamine kuulub pianistliku kõrgpilotaaži valda. Kuivõrd jõutakse sealjuures ka muusika tuumani, mille abil kuulajaid köita ja liigutada, on muidugi iseasi. Hiilgavalt õnnestus see minu arvates Juurikal, kelle mäng oli algusest lõpuni haarav ja läks hinge. Ülimalt keskendunud mänguga suutis ta Jaani kiriku võlvide alla luua sooja ja lummava atmosfääri, kus iga noot, iga paus ja iga muusikaline mõte oli laetud selle erilise kõlamaagiaga, mille pärast tasub kontserdile tulla ja mida ei kuule kaugeltki alati. Hea meel oli näha teda kõndimas rajal, kus eneseeksponeerimine ja pealispindne nooditekstil surfamine on jäänud seljataha ja mängu sigineb tasahilju vabadus, millega võiks mägesid liigutada. Kontserdi õnnestumisele aitas ilmselt kaasa heast stiilitajust kõnelev kava... (Jorma Toots, Sirp, 15.07.16, Estonia, whole article)

2015

20 aasta jooksul on festivalil “Klaaspärli­mäng” välja kujunenud selge suunitlus ja positsioon kirevas ja vahel kaootilises muusikailmas. “Klaaspärlimäng” on värskendav, publikut hariv ja vaimsust õhkav ettevõtmine. Vaimsus on saavutatud korraldajate järjepideva töö, esinejate kõrge taseme ja eriliste pillikoosluste kaudu. Märkimisväärne on festivali korraldajate oskus tuua kavasse piire kompavaid teoseid ja olla samal ajal põhja­panevate nähtuste − muusikamaailma alustalade tutvustaja. (Alo Põldmäe, Sirp, 24.07.15, Estonia, whole article)

Oma kavade poolest huvitaivam ja mitmekülgseim Eesti muusikafestival... (Priit Kuusk, Culture Face Book, 09.07.15, Estonia, whole article)

2014

Hiilguse annab “Klaaspärlimängule” esmalt globaalne mõõde, seda nii geograafilises kui ka vaimses mõttes. Külaliste kutsumisel pole takistuseks ei kaugus, poliitika ega usutunnistus. /.../ Ja muidugi lisab hiilgust festivali /.../ seos Herman Hesse romaaniga, kus “Klaaspärlimäng” oli aasta suurim ja pidulikem sündmus... Ja tõesõna, mõtlesin, et polegi nii võimast kõla Jaani kirikus kuulnud! (Mart Jaanson, Sirp, 25.07.14, Estonia, whole article)

2013

Positsiooni tugevust kinnitas ka äsjane, 18. – 23. juulini peetud festival. Kõik üheksa kontserti anti Jaani kirikus ja publikupuudust polnud. “Klaaspärlimängust” on saanud Tartu muusikaelus süvapoole mõjukaim sündmus, mis suunitluselt sobib hästi Tartu kui ülikoolilinna vaimsuse ja mõtteerksusega. Loomulikuks peetakse solistide/kollektiivide kõrget esinemiskultuuri ja esitatava muusika kõrget taset. Tugeva pitseri paneb ka Jaani kiriku haruldane akustika. (Alo Põldmäe, Sirp, 02.08.13, Estonia, whole article)

Kontsert pani ennast jälgima ning kustutas peast kõik argimõtted tunniks ja kahekümneks minutiks. Ja tagajärjeks oli puhas ja kirgas tunne. /.../ Hang-duo kuulamine tekitas õnnetunde. Muusika rahustas ja lummas ühteaegu ning muusikute professionaalsus tegi lihtsalt rõõmu. Nii kaua, kuni on oma ala nii hästi valdavaid meistreid, on, keda imetleda, ja on kontserte, mis tõesti puudutavad. (Mari Hiiemäe, Äripäev / Puhkepäev, 26.07.13, Estonia)

Ükskord nägin ma imelikku und. Mul oli pihutäis eri värvi pärleid. Kui ma neid uurisin ja oma käes veeretasin, hakkas neist paistma kontsert ja kõlama muusika. Esimene pärl oli hõbedane. Hoidsin seda vastu valgust ja silmitsesin, kuidas see helendas. Pärli sees näin ma orkestritäit muusikuid, see oli Klaaspärlimäng Sinfonietta. /.../ Aga mis siis nüüd! Üks koht pärlil oli täitsa tuhm... (Virge Joamets, Muusika, 8−9, 2013, Estonia)

2012

Klaaspärlimäng хочет обратить внимание публики на взаимосвязи музыки с литературой, живописью, архитектурой, эстетикой, религией и философией. /.../ Такая взаимосвязь ярко проявляется, например, в творчестве одного из самых известных художников Эстонии Марка Костаби, в концерте которого соединяются изобразительное искусство и музыка. А также в новом произведении Рейна Раннапа «La Sagrada Família», на которое автора вдохновило посещение архитектурного чуда в Барселоне — Храма Святого Семейства (Sagrada Familia), созданного Антонио Гауди. /.../ Необычность фестиваля заключается также и в том, что каждый год публику знакомят с каким-нибудь особенным инструментом или его необычным использованием. (Postimees, 19.07.12, Estonia, whole article)

EUBO300Kontserdipaikades suudeti tekitada hubane festivaliõhkkond. Ja publiku huvi oli minu meelest enneolematult suur. /.../ sai jällegi arvukas publik Jaani kirikus osa Euroopa Liidu Barokkorkestri musitseerimisest. Ei saa muidu kui hüüatada: nii head elavat esitust pole ma juba ammu kuulnud! Loen seda tänavuse “Klaaspärlimängu” tippelamuseks. Virtuoosne ja üliemotsionaalne (isegi Mustonenist emotsionaalsem), kuid seejuures täpne orkestrijuht ja klavessinist Lars Ulrik Mortensen, noored andekad muusikud, kes esitasid kogu kava püsti seistes, väga huvitav kava prantsuse barokist /.../, viimseni timmitud kõlakvaliteet ... Euroopa Liidul võib olla probleeme majanduses, kuid niikaua kui suudetakse luua tingimused sellisele interpretatsioonikunstile, pole miski lõplikult kadunud. /.../ Omaette teema on Glassi fenomen. Tema muusikat kuulates tuli mulle tol korral millegipärast meelde Andy Warholi taies Campbelli supipurgid, mille 32 purgipilti on nii üksikult võttes kui ka tervikuna vaadates väga ilusad, ent alati jääb häirima mõte: see kunst on liiga lihtne, et olla kunst. Kuid nii Warhol kui ka Glass on kuulsad ja see vabandab kõik. (Mart Jaanson, Sirp, 10.08.12, Estonia, whole article)

Muusikasündmust võib täielikult kordaläinuks pidada vaid siis, kui viisik helilooja-interpreet-korraldaja-meedia-publik leiab ühise keele. Tundub, et just selles mõttes festival tänavu õnnestus. Hansapäevad Klaaspärlimängu ei seganud ega publikut röövinud /.../ need kaks täiendasid teineteist. Klaaspärlimängul pole Tartus varasematel aastatel sedavõrd rohkearvulist publikut olnud /.../ kõige sagedamini nimetati vaimustusega Itaalia flötisti Massimo Mercellit, viiuldaja Anna-Liisa Bezrodnyt, Konstantia Gourzi ansamblit, samuti esiettekandes kõlanud Rein Rannapi kammersümfooniat “La Sagrada Família” ... (Triin Kand, Tartu Postimees, 27.07.12, Estonia, whole article)

Publikut oli palju, plaksutati kaua, kontserdi lõpus kutsuti kunstnik kaks-kolm korda tagasi lisapala mängima. /.../ Kontserdil esitatud palasid (kunstnik nimetas neid lauludeks) võiks nimetada Kostabi heliloomingu klassikaks... Kostabi mängis valgel Estonia klaveril peaaegu ainult fortissimos, nii nagu on tehtud tema maalid. /.../ Kui kunstnikuna tundub Kostabi olevat ründevalmis postmodernist, kes on vajadusel “hambuni relvastunud” iroonia, kriitilisuse ja teravusega /.../ siis muusikas oleks ta justkui vabastanud end kohustusest olla ründav. Siin demonstreerib Kostabi hingelisust, mis ulatub kohati valutegeva haavatavuseni, igatahes võib kuulaja end tabada tundelt, et muusika on teda puudutanud. (Heie Treier, Sirp, 17.08.12, Estonia, whole article)

Peaaegu iga kava pakub kuulajale nii traditsioonilist kui ka üllatuslikku. Nii saab festivalil kuulda 8-aastase Mozarti kirjutatud Sümfooniat nr 1 Es-duur, Stravinski värvikat kontserti kammerorkestrile “Dumbarton Oaks”, prantsuse barokiajastu helilooja Jean-Féry Rebeli orkestriteost “Elemendid”, mille maailma tekkimist sümboliseerivat esimest osa “Kaos” võiks helilooja nime teadmata pidada 20. sajandi avangardmuusikaks... (Muusika, 6/7, 2012, Estonia)

AnnaLiisaBezrodny350... “Klaaspärlimäng” on eelmisega võrreldes absoluutselt teist masti, üle maade ja aegade hõljuv festival. /.../ Siinses kesksuvises ürituste saginas on see ainus klassikalisele muusikale pühendatud sari, ja leidnud siin oma, tänuliku kuulajaskonna... Tänavuse festivali tippsündmus oli absoluutselt Euroopa Liidu Barokkorkestri kontsert. /.../ Suurim kontserdielamus üle mitme aasta... Avakontsert oli planeeritud uhkelt... Õhtu täht oli Anna-Liisa Bezrodny Mozarti Viiulikontserdis nr 3 uhkelt ja säravalt helilooja poolt teosesse kätketud karaktereid ja meloodiaid välja joonistades. Kontserdi teise poole täitis Rein Rannapi esiettekanne... Helitöö, kus ideid paari miniatuuri jagu, oli venitatud kolmveerandtunniseks. Ei ainsatki originaalset leidu... (Virge Joamets, Muusika, 8/9, 2012, Estonia)

2011

Nõnda sai jälle üks “Klaaspärlimängu” pidustus ära peetud. Kas oli selles tabatud Herman Hesse algset mõtet rohkem või vähem, polegi nii oluline. Tähtsam on see, et ilmekalt avaldus muusika võime inimelu rikastada ja vääristada. Ja tartlane võis end samal ajal toimunud “Europeade” ja hansapäevade külaliste ees uhkena tunda. (Mart Jaanson, Sirp, 05.08.11, Estonia, whole article)

2010

... kõrge rahvusvaheline tase, /.../ palju publikut, /.../ pikad kontserdid /.../ ja veel midagi olulist... iga inimtegevuse valdkond, mis tahab olla tõsiseltvõetav, peab sisaldama religiooni elemente, mis ületavad mängu ning saavad nii-öelda elu ja surma küsimuseks. Seekordsel festivalil olid need religioonielemendid täiesti olemas. Neist silmapaistvaim oli eesti avangardmuusika esitajate juhtgruppi kuuluva Ansambel U: ülesastumine... Nad olid võtnud kavasse Stockhauseni ultra-avangardistliku teose “Aus den sieben Tagen”, mida ei saagi teisiti esitada kui religioosse rituaalina. Nimelt selleks, et täita helilooja nõudeid, tuleb muusikutel end musitseerimiseks ihuliselt ja hingeliselt ette valmistada, näiteks neli päeva paastuda. Kõneldi, et U: /.../ täitis helilooja nõudeid – vastasel korral oleks olnud selle teose esitamine ka mõttetu. Ja tõepoolest: /.../ muusika /.../ oli täidetud sellise sisemise jõuga... Nõnda tundus kontserdi lõpul plaksutamine täiesti kohatuna – mis mõtet on teha seda jumalateenistuse lõppedes. (Mart Jaanson, Sirp, 06.08.10, Estonia)

Festivali avamise au kuulub 15. juulil koos Tallinn Sinfoniettaga aga kahele maailma mastaabis väljapaistvale kitarristile: Austraaliast pärit Slava Grigoayanile ja Rémi Boucherile Kanadast. ... kahe niisuguse tippkitarristi toomine ühele festivalile võib mõjuda isegi priiskamisena, kuid seda suurem on tõenäoliselt publiku rahulolu... (Riina Luik, Postimees, 09.07.10, Estonia, whole article)

Festivalil Klaaspärlimäng sündis unikaalne eksperiment: ansambel U: muusikud veetsid enne saksa nüüdishelilooja Karlheinz Stockhauseni teose “Aus den sieben Tagen” ettekannet neli päeva üksinduses paastudes ja mediteerides, ilma kellata ja tänapäevaste sidevahenditeta. Nimelt esitas helilooja teose ettekandele sellised nõudmised, soovimaks anda muusikutele teist laadi kogemust. “Ela neli päeva täielikus üksinduses / ilma toiduta / täielikus vaikuses, ilma palju liikumata / maga nii vähe kui vajalik / mõtle nii vähe kui võimalik”, ütleb üks teose aluseks olevaid tekste. ... arstiabita muusikud katsele vastu ei pidanud, kiirabil tuli enne kontserti üht osalejat siiski turgutada. (Kristel Kossar, Postimees, 20.07.10, Estonia, whole article)

 2009

... Irina Zahharenkova som spelar cembalo, fortepiano och piano, en musikalisk resa på Glaspärlespelsfestivalen i Tartu 2009 från Pachelbel, via Haydn och Mozart till Beethoven, intressanta anpassningar i konsertögonblicket över de olika tastaturen, utan tillstymmelse till scenskräck, vad det verkar. (Jan-Erik Zandersson, Nya Upplagan, 5 / 2013, Sweden)

Esinejad olid aga festivalil eranditult kõrget klassi. Üllatuse pakkus juba festivali avakontsert /.../ Kristjan Järvi käe all – nad esitasid  Ludwig van Beethoveni Viiulikontserdi op. 61 klaverivariandi koos /.../ Anatolijus Šenderovaselt tellitud viie kadentsiga. ...tegemist on Beethoveni-Šenderovase teose esiettekandega. Klaverisolistina hiilgas kunagine muusik-imelaps, rootsi-poola päritolu Peter Jablonski Rootsist. Šenderovas lahendas raske ülesande hästi, tuues kadentsides klaverile “appi” sooloviiuli, sest teost tuntakse ikka eelkõige viiulikontserdina. (Alo Põldmäe, Sirp, 31.07.09; Estonia, whole article)

Igatahes sai saare peo- ja lõkkeplats äärest ääreni täis kuulajaid... ERSO ja Paul Mägi suhe esitatavasse oli meisterlik ning Gianluca Littera mees, keda kindlasti on vaja tutvustada ka meie kontserdimajade publikule. Kolme eesti helilooja kolmeosaline teos sai meeldiva vastuvõtu saare rikkumata publikult... (Toomas Velmet, Sirp, 24.07.09, Estonia)

Paaritatakse erinevaid stiile, näpitakse põnevaid instrumente. Ehk muusikast saabki see kõikeväljendav keel, mida otsitakse Herman Hesse festivalile nime pärandanud teosest. ...festivali lõpupäeval – 23. juulil – saab nihilistlikult aega veeta Jaan Kaplinski juhitaval Nietzsche-õhtul. Tantsuks filosoofi kirjutatud muusika! Tänavuse festivali üks oodatuim esineja on kuulus Berliini Filharmoonikute Kvintett, kes võluvad oma poognatega Dvořáki, Rossini, Tšaikovski ja Straussi vaimu Jaani kirikusse. (Kairi Prints, Eesti Ekspress / Areen, 16.07.09, Estonia, whole article)

... helilooja Peeter Vähi veab siinseid omanäolisi muusikafestivale Klaaspärlimäng ja Orient. Mõlemad festivalid leiavad muusika, vaimsuse ja isegi matemaatika vahel kõige kummalisemaid seoseid, mida iseloomustavad lõppkokkuvõttes siiski ühe mehe käekiri ja huvid maailma vastu. Õnnelikul kombel on need huvid kattunud ka publiku ootustega. (Riho Laurisaar, Eesti Päevaleht, 18.07.09, Estonia, whole article)

... “Klaaspärlimängu” olen juba aastaid kuulanud just raadiost. Kui jätta kõrvale silmaga saadav osa elamusest, on raadioülekanne kohapeal kuuldavast isegi kvaliteetsem, sest heli on paremini balansseeritud ja muusika “lähemal”. (Tiia Teder, Sirp, 31.07.09, Estonia)

PeeterVahi350... Jaani kirikus tuleb ettekandele Peeter Vähi heliteos “Ülim vaikus”. Novembris 1997 kõlas NYYD Festivalil esiettekandes... Pressis kõlasid vaheldumisi ülivaimustunud järelhüüded ning põrmustavad etteheited. Teost nimetati kord helilooja kõigi aegade parimaks saavutuseks, siis jällegi täielikuks ebaõnnestumiseks. Ühed leidsid selles filosoofilist sügavust, teised üksnes pseudo-religioosse story taha peidetud muusikalise ande puudumist. Kord rõhutati ideede originaalsust ja helikeele uudsust... Vaid harva võib kohata ühe ja sama teose kohta käivaid sedavõrd vastakaid arvamusi. (Tiit Reinart, Tartu Postimees, 22.07.09, Estonia, whole article)

Üks säravaimaid pärle ongi Ludwig van Beethoveni viiulikontsert (op 61), millest autor on teinud seade klaverile ja orkestrile. Sellele on juudi päritolu leedulane Anatolijus Senderovas juurde komponeerinud neli kadentsi. Teos kantakse klaverikontserdina ette esimest korda. Avalöök antakse niigi multikultuursele festivalile iseäranis rahvusvaheliselt... (Marju Himma, Tartu Postimees, 15.07.09, Estonia, whole article)

Tavaliselt imetletakse Zahharenkova võimet süüvida vanemasse muusikasse. Beethoveni op 14 nr 2 sonaadi esitus kinnitas, et noore pianisti tugev dramaturgiline vaist võib ka teiste ajastute muusikasse tuua mõndagi avastuslikku. (Alo Põldmäe, Muusika, 09 / 2009, Estonia)

2008

Trio /.../ tõi Tartu Ülikooli aulasse uskumatult palju publikut. Esitus täitis saali kohati lausa käega katsutavalt massiivsete helivoogudega. /.../ Geringase enesekindla jõulisuse ning tippklarnetist Selvadore Rähni põhjatusse sügavusse ulatuva meisterlikkuse ja läbitunnetatuse kohtumine lõi sellise harva esineva pinge, mida kammerkontserdil tavaliselt ei kohta. Emotsionaalse kõrgepinge leevendamiseks sobis hästi “Klaaspärlimängu” klubi ülikooli kohvikus. Saale ja koridore ilmestas näitus “Siiditee tuur” – suuremõõtmelised fotod rännakutelt, ilmekad portreed ja sisekaemuslikud hetketabamused. /.../ Vaevu end kohvikuruumi mahutanud publikul oli võimalik vaadata Hermann Hesse teosel põhinevat /.../ filmi “Siddhartha”, mida juhatas sisse Jaan Kaplinski. (Lilian Langsepp, Muusika, 8–9/2008, Estonia)

Esimesest kontserdist peale tundus, nagu mängiks Tartu Vaim /.../ kaasa ning lehvitaks osalejate peade kohal oma tiibu. (Kannupoiss, No 8, 2008, Estonia)

Tartusse kolinud “Klaaspärlimängu” festival pakkus avaürituseks /.../ väitlusdiskussiooni massi- ja eliitkultuuri teemadel. /.../ Kuivõrd arutlusel püstitatus küsimustest kinni peeti või mingeid lahendusi leiti, on iseküsimus. (Virge Joamets, Teater. Muusika. Kino, 8–9/2008, Estonia)

Imagetext... kontserdil kandis kõik 30 Goldbergi variatsiooni klaveril ette rohkelt klaverimängu preemiatega pärjatud pianist... On tähelepanuväärne, et Zahharenkova mängis poolteist tundi puhkepausideta ja tema esituses ei ilmnenud peaaegu mingeid väsimuse märke – variatsioonid kõlasid meisterlikult, nii et küllap oleks unetu krahv Keyserling nendega A.D. 2008 Tartu Jaani kirikus ilma Goldbergitagi rahule jäänud. (Kaur Garšnek & Katrin Parbus, Sirp, 01.08.08, Estonia, whole article)

... Villancico /.../ исполняет сочинения композиторов латиноамериканского ренессанса и барочной музыки XVII – XVIII веков. Публика /.../ была в восторге от латиноамериканского темперамента. В репертуаре ансамбля представлены произведения, остро выводящие на первый план отношения между колонистами и колонизируемыми народами. Эта музыка очень отличается от европейской музыки эпохи Ренессанса, которая обычно исполняется в Эстонии. /.../ В Эстонии редко выпадает возможность услышать восьмиголосное пение или двух контртеноров в одном ансамбле. (Postimees, 21.07.08, Estonia)

Imagetext... sai kuulata ka tõeliselt hullumeelset /.../ Siiditee tuuri fotodest inspireeritud improvisatsiooni. Ilmselt suurim üllataja oli aga kontserdi viimane osa, kus duo maestro Olav Ehala ning ärimees Rein Kilk esitasid džässilikku Griegi ja Mozartit. Alles aasta jagu saksofoni õppinud Kilgi mängus oli sarnasusi muusikakooli esimese klassi õpilastega, kuid kõik vajakajäämised tegi Ehala mäng kuhjaga tasa. (Marju Himma, Postimees, 21.07.08, Estonia)

Mis on ühist “Da Vinci koodil”, saksofonist Rein Kilgil, DJ Peeter Volkonskil ja Türgi sultanite haaremimuusikal? “Klaaspärlimäng”. (Riho Laurisaar, Eesti Päevaleht, 19.97.08, Estonia)

Всякая хорошая музыка, когда слушаешь и, уж подавно, когда играешь ее, возвышает и наполняет величием душу. (Tamara Unanova, Den za Dnem, 18.07.08, Estonia)

Se lnädalal juba kavas olnud kontserdid on tõestanud, et oodata on veel nii mõndagi head. Näiteks eile sai kuulata Jaani kirikus muidu hoopis muudel aladel tuntud Leonardo da Vinci ja Galileide perekonna loodud muusikat. Üldse iseloomustab kogu sellesuvist Klaaspärlimängu märksõna tavatu – klassikaline muusika tavatust vaatenurgast. (Marju Himma, Tartu Postimees, 18.07.08, Estonia, whole article)

... ühel varasemal aastal on festivalil ette kantud filosoof Friedrich Nietzsche muusikat kõrvutuses tolle sõbra ja vihavaenlase Richard Wagneri loominguga. See andnud siis ka enam alust rääkida “Klaaspärlimängust” kui “filosoofilisest institutsioonist muusikas”. Varasemate kurioosumite hulka on kuulunud ka riigimehe Benjamin Franklini loodud muusika, klaverimuusika vasakule käele, eksootilised instrumendid nagu klaasharmoonika ning Beethoveni X sümfoonia. /.../ Kummatigi rõhutab Vähi, et äärealade muusikanähtusi on programmis alati püütud sisuliselt põhjendada. (Kaur Garšnek, Eesti Ekspress, 17.07.08, Estonia)

16-liikmeline ansambel esitas Ladina-Ameerika renessansi ja barokkmuusikat. See andis kokku mõnusa segu euroopalikust muusikakultuurist, kristlikust maailmapildist ning Ladina-Ameerika temperamendist. Erinevalt Eestis tavapäraselt esitatavast renessansi muusikast oli tegu tõeliselt elava ja emotsionaalse esitusega, kust ei puudunud ka tants aga ka tõeline ajastu meeleolu. (Marju Himma, Tartu Postimees, 17.07.08, Estonia, whole article)

... on festivalil ette kantud filosoof Friedrich Nietzsche muusikat kõrvutuses tolle sõbra ja vihavaenlase Richard Wagneri loominguga. See andnud siis ka enam alust rääkida “Klaaspärlimängust” kui “filosoofilisest institutsioonist muusikas”. Varasemate kurioosumite hulka on kuulunud ka riigimehe Benjamin Franklini loodud muusika, klaverimuusika vasakule käele, eksootilised instrumendid nagu klaasharmoonika ning Beethoveni X sümfoonia. ... äärealade muusikanähtusi on programmis alati püütud sisuliselt põhjendada. (Kaur Garšnek, Eesti Päevaleht, 17.07.08, Estonia, whole article)

Festival on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust: muusikat vaadeldakse ebatavalisest vaatenurgast, sidudes seda teiste kunstiliikide või filosoofiaga. (Karilin Engelbrecht, Postimees, 16.07.08, Estonia, whole article

Eri aastate Klaaspärlimänge ühendab kõrge professionaalne tase ja isevärki üllatused – tõeline mäng väärib küünlaid ainult siis, kui see iga kord eelmistest erineb. Tänavuse festivali esinejad on maailmanimega muusikud... Türgi sultanite heliloomingu kontserdil 20. juulil kõlab küll 19. sajandi sultanite muusika... Seekord kasutab pärlimäng /.../ “Carmina Burana” kontsertidel ka diskori teenuseid, mida pakutakse lausa vürstlikul tasemel: DJ rolli täidab Vürst Peeter Volkonski. Suviste festivalide vähesuse üle eestlased kurta ei või, kuid Klaaspärlimängu ei saa oma ülemaailmselt kokku kogutud muusikahelmestega teiste festivalidega segi ajada. (Anna-Magdaleena Kangro, Postimees, 15.07.08, Estonia, whole article)

Kellaaeg kontserdi alguseks on tõepoolest tavatu. See on nimelt Tallinn–Tartu kiirrongi saabumise aeg. Muusikud pakivad rongis ilmselt juba Jõgeval pillid kohvrist välja ja kontsert algab sellega, et publikul on võimalus vastu võtta rongist kell 19.17 väljuvaid esinejaid. /.../ Kui iga päev tõuseb bensiini hind, tasuks ehk mõelda ökoloogilisemalt ja mitte kimada Tallinna ja Tartu vahet Hummeritega, teinekord on mõistlikum kasutada raudteetransporti. (Raimu Hanson, Postimees, 14.07.08, Estonia, whole article)

Imagetext... Orffi suurejoonelisest lavalisest kantaadist “Carmina Burana” pakub festival kuulajale omapärase versiooni, kõrvutades kantaadi muusikat teose aluseks olevate keskaegsete laulude originaalidega... Plaati keerutab ning vahetekste loeb Peeter Volkonski. ... pöörasena tundub ka /.../ esinejate valik. Kõrgprofessionaalist Rootsi saksofonivirtuoosi Anders Paulssoni kõrval esineb improvisatsioonilise programmiga muusikaprodutsendist amatöörsaksofonist Ulli A. Rützel. (Kersti Inno, Äripäev, 11.07.08, Estonia)

Paistab, et ullud pole mitte üksnes saxofonistid (nagu ütleb 18. juuli kontserdi pealkiri − “Ullud saxofonistid”), üsnagi ullud on ka Klaaspärlimängu korraldajad. Kust nad küll selliseid ideid võtavad: laulda renesanss- ja barokkmuusikat indiaani hõimude keeltes, alustada kontserti kell 19.17 (!?!), panna kontserdilavad püsti sovijetiaegsele lennuväe polügoonile ja poolvalmis raudteejaama, kutsuda Volk − jah, seesama vürst Volkonski − diskoriks, esitada Leonardo da Vinci ja Türgi sultanite loodud muusikat... No seda tahaks küll näha... Usutavasti lisab üritusele värvi Klaaspärlimängu Klubi, selle rolli võtab kahe nädala jooksul enda kanda Ülikooli Kohvik. Pole seal küll aastaid käinud, aga küllap hõljub kohviku paljunäinud seinte vahel tänagi “Tartu vaim”, mälestus Matti Miliuse ja Mülleri Sassi peeruhaisust... (Muusa, summer 2008, Estonia)

... äärmiselt huvitav ettevõtmine on 16.−27. juulini Peeter Vähi kunstilisel juhendamisel aset leidev, värskeid vaatenurki avav festival “Klaaspärlimäng”, kus saab kuulda näiteks Ladina-Ameerika renessanss- ja barokkmuusikat indiaani hõimude keeltes; Galileo Galilei venna Michelangelo Galilei, Leonardo da Vinci jt Itaalia renessansiheliloojate loomingut; improvisatsioonilist elektroakustilist ning saksofonimuusikat; 19. sajandi Türgi sultanite loodud muusikat. (Kaur Garšnek, Eesti Päevaleht, 09.07.08, Estonia, whole article)

Tänavuse festivali naelaks on erakordsed kontsertprogrammid. Kõlab peaaegu uskumatuna, aga ometi on tõsi, et ettekandele tuleb Leonardo da Vinci, Galilei ja koguni Türgi sultanite loodud muusika, samuti barokkmuusika laulduna indiaani suguharude keeltes... (Tiit Reinart, Tartu Postimees, 24.03.08, Estonia, whole article)

“Klaaspärlimängule” on iseloomulik vaadelda ja presenteerida muusikat ebatavalisest vaatenurgast. Nii on “Carmina Burana Speciale” puhulgi. /.../ Koos koori, solistide ja teiste muusikutega astub laval DJna üles vürst Peeter Volkonski. (Madde Rebane, Pärnu Postimees, 23.07.08, Estonia)

2007

... teatab maineka festivali “Klaaspärlimäng” kunstiline juht Peeter Vähi, et see suursündmus kolib Tartusse. Pärnu jääb taas vaesemaks ning Taaralinn muutub rikkamaks. Üle-eelmisel suvel ei toimunud Pärnus enam “Watergate’i”. Läinud suvel jäid toimumata gildi päevad, tuleval suvel ei mängita linnas enam “Klaaspärlimängu”. /.../ Oli ju “Klaaspärlimängki” Pärnu suve üks tõsiseltvõetavamaid sisustajad. Kurb. (Kaupo Meiel, Pärnu Postimees, 15.12.07, Estonia) 

... “Klaaspärlimängu” raskuspunkt kolib Tartusse. Põhjusi selleks on mitut laadi, nii kunstilisi, kultuuripoliitilisi kui isiklikke. Aastatega on süvenenud veendumus, et “Klaaspärlimängu” “kiiksuga” esteetika sobib rohkem kokku ülikoolilinna noorusliku vaimuga. Kuigi festivali pealava on pikka aega olnud Pärnu Kontserdimaja, on üksikud Tartus toimunud korduskontserdid üllatuslikult osutunud märksa edukamaks. Üldse tundub Tartu suvine kultuurielu olevat viimastel aastatel tõusutrendis... Festivali üleviimise otsuse langetamisel polnud tähtsusetu ka asjaolu, et Pärnu linnavalitsuse tugi festivalile pole ajaga kaasas käinud. (Pärnu Postimees, 15.12.07, Estonia, whole article)

... tänase lehe arvamusküljel tuleb ilmsiks üllatav uudis: muusikafestival “Klaaspärlimäng” kolib Pärnust Tartusse, leides, et Tartu suvine kultuurielu on tõusutrendis. /.../ Veel ütleb festivali kunstiline juht mõtlema panevad sõnad, mille kohaselt polnud festivali üleviimise otsuse langetamisel tähtsusetu ka asjaolu, et Pärnu linnavalitsuse tugi festivalile pole ajaga kaasas käinud. (Pärnu Postimees, 15.12.07, Estonia, whole article)

... tundub, et “Klaaspärlimäng” sobib oma stiili ja teatud mõttes elitaarsusega pigem ülikoolilinna, mitte Pärnusse kui turismilinna, kus suvekuudel domineerib eakam Soome publik... Kindlasti on mängus ka tegijate isiklikud põhjused. Vähi ise on Tartus sündinud ning on õppinud Forseliuse gümnaasiumis ja Elleri muusikakoolis. Ka korraldusrühma parem käsi Tiina Jokinen on Miina Härma gümnaasiumi ja Tartu ülikooli vilistlane. /.../ Tartu linnavalitsuski suhtub festivali väga soosivalt ning on nimetanud selle linna üheks uueks maineürituseks. (Merilyn Merisalu, Tartu Ekspress, 12.12.07, Estonia)

Klaaspärlimängu “mängumeister” /.../ on üheks festivali põhimõtteks seadnud tingimuse, et ükski esineja ei kordu sellel üritusel. Tuleb välja, et sellest on kinni peetud, sest NYYD Ensemble on tõepoolest esmakordselt esinejate hulka pääsenud. (Eesti Ekspress / Areen, 05.07.07, Estonia, whole article)

ImagetextВ удивительно эмоциональном, на разрыв аорты, исполнении Татьяны Гринденко и Гидона Кремера “Concerto grosso” стал одним из тех незабываемых музыкальных событий, какие случаются раз в несколько лет. (Tamara Unanova, Den za Dnem, 16.02.07, Estonia)

Teose esituse kvaliteedist on mõttetu juttu alustada. Gidon Kremeri kõige kuuldavamad interpretatsioonilised kvaliteedid on lõpmatu viimistluse perfektsus ja lõpuni läbi mõeldud ideed, mis tänaseks on omandanud enneolematu artistliku vabaduse. Kõik need, kes Kremeri nooruses tegid talle kergeid etteheiteid /.../, on tänaseks oma karjääri juba lõpetanud. (Toomas Velmet, Sirp, 16.02.07, Estonia, whole article)

... mul lihtsalt pole praegu aega. Aga Gidon veenis mind Riia ja Tallinna kontserdil osalema. /.../ Gidoniga oleme igavesti seotud. Laval oleme üks tervik. Kui Gidon sõitis N Liidust ära – see oli juba pärast meie lahutust −, jätsin temaga igaveseks jumalaga. Mul oli selline tunne, et me ei näe teineteist enam kunagi. (Linnaleht, 09.02.07, Estonia)

Klaaspärlimängu muusikafestivali raames esinevad Estonia kontserdisaalis juubilarid Kremer ja tema kammerorkester, tuntud headuses viiuldaja Tatjana Grindenko ja noorema põlvkonna paljulubav vibrafonimängija Andrei Puškarev. (Brigitta Davidjants,  Eesti Päevaleht, 08.02.07, Estonia, whole article)

2006

“Klaaspärlimäng” on stabiilselt orienteeritud sisukusele ja lausa loomulikult pakub mänguilu. Tänavuse festivali “mängumärgid” olid vabamüürlus (muusikas), klaasharmoonika (Eestis) ja nii siin, seal kui mujalgi suur juubilar Wolfgang Amadeus Mozart, tagatipuks Opus Posth ja Vladimir Martõnovi ettekuulutus “Heliloojate ajastu lõpp”. /.../ Kui heliloojate ajastu lõpeb nii sooja talvega, las ta siis lõpeb pealegi. Aga “Klaaspärlimängust” teatavasti ju välja ei saa. (Toomas Velmet, Sirp, 11.08.06, Estonia, whole article)

Festivali “Klaaspärlimäng” avakontsert, ühtlasi ka Rahvusooper Estonia hooaja lõppkontsert oligi pealkirjastatud “Vabamüürlus muusikas” ning kavas kahe vabamüürlasest suurmehe Wolfgang Amadeus Mozarti ja Jean Sibeliuse teosed. Kontserdi pealkiri on päris pretensioonikas... Alati on võimalik välja lugeda mitmeid alltekste, kuid see ei olegi ehk oluline. /.../ Ülipalava ilmaga Pärnus on kõigil raske, kes lavale astuvad, kuid eriti probleemne on see ülesanne keelpillimängijatele. /.../ Andrus Haava kiituseks tuleb öelda, et ainult talle teadaolevate vahenditega võttis ta olemasolevatest võimalustest maksimumi. Ka orkestri, solisti ja dirigendi koostöö oli teineteist mõistvalt tasakaalukas ja elastne. Solisti kommentaar oli üheselt mõistetav: “Mul puudub kogemus mängida viiulit 1,5 käega.” (Sirp, 14.07.06, Estonia, whole article)

Kas algav festival “Klaaspärlimäng” kuulutab (muusika)ajaloo lõppu... Tundub, et tänavune festival on ootuspärasest provokatiivsemgi, kuigi põhimõtteliselt peetakse kinni juba väljakujunenust. Tuletame meelde varasemast, et pea igal festivalil on kohal ebaharilik instrument (didgeridoo, bandoneon) või ootamatu helilooja (F. Nietzsche, M. K. Kostabi), ning filosoofia puuduse üle ei saa ülepea kurta. /.../ kuid sel on alati ka nn teine plaan või alltekst. (Toomas Velmet, Eesti Ekspress / Areen, Estonia, whole article)

Итак, что же такое Opus-Posth? Это ансамбль, «не созерцающий реальность, а пребывающий в ней, не рассказывающий о реальности, а создающий ее, моделируя каждый раз новое пространство для исполнения своего ритуала». Opus-Posth никогда не ограничивается простым исполнением музыкальных произведений − он выходит за рамки музыки и искусства вообще. (Anna Zvereva, Molodezh Estonii, 24.07.06, Estonia)

Вы сможете послушать стеклянную гармонику и музыку, сочиненную Бенджамином Франклином, государственным и политическим деятелем США. /.../ Вторая тема, проходящая через весь фестиваль и всегда вызывающая интерес своей таинственностью, – масонство. Вернее, музыка композиторов-масонов – Моцарта и Сибелиуса. (Anna Zvereva, Molodezh Estonii, 03.07.06, Estonia)

“Klaaspärlifestivali” üheks kulminatsiooniks oli Tatjana Grindenko ja Moskva kammerorkestri Opus Posth kontsert... pealkiri oli vägagi intrigeeriv “Heliloojate ajastu lõpp”. /.../ Kontsert oli niivõrd intensiivne ja erilisest energiast laetud, et mõjus lausa šamanistliku rituaalina. Muusikud aitasid meil tõusta vaimudemaailma... (Sirje Normet, Nädaline, 05.08.06, Estonia)

Kuigi nii kujunduselt kui sisukuselt oli festivali buklett kõigi meie sedalaadi üllitiste seas esireas, oli trükiveakurat “Klaaspärlimängu” selle kontserdi lehekülge siiski oma tähelepanu vääriliseks pidanud. Teose I osa on ikka Adagio, mitte Allegro... Kuid erand teatavasti kinnitab reeglit ja siinkohal jään oma arvamuse juurde, et festivali buklett on seni nähtuist parim. (Eesti Ekspress / Areen, 10.08.06, Estonia, whole article)

... klaasharmoonika väline atraktiivus ei saa küll kedagi külmaks jätta ning pakub kontserdist saadavale muusikalisele elamusele igal juhul täiendust. /.../ Vabandamaks teose nõrka muusikalist taset, pidas Bloch vajalikuks /.../ rõhutada, et Franklin oli riigimehena oluliselt tugevam kui muusikuna. Naljana mõeldud lause aga mõjus ülekohtuselt... (Anu Veenre, Muusika, 8−9/2006, Estonia)

ImagetextTõusva päikese maa ainsa professionaalse koori kontsert Jõhvi Kontserdimaja pilgeni täis kammersaalis algas Murray Schaferi ladinakeelse teosega... Kontserdi teise osa peamiseks tõmbenumbriks oli jaapani rahvalikele lauludele lisaks /.../ kantaat “Krüsanteemiaia laul”, mis põhineb Jaapani kuulsaima haikumeistri tekstidel. (Teet Korsten, Põhjarannik, 18.07.06, Estonia, whole article)

 

2005

Festival “Klaaspärlimäng” kuulub Pärnu muusikasuve omanäolisemate ning klassikaliselt sügavaimate muusikasündmuste hulka, mis ühendab endas muusikat, filosoofiat, erinevaid maailmatunnetusi, eri kunstide sünteesi ja religiooni. Igal aastal pakub “Klaaspärlimäng” midagi uut ja tavapäratut, jättes hulgaliselt mõtlemisruumi nendele, kes käinud selle festivali kontsertidel, millest pea kõik elitaarsete kategooriasse mahuvad. (Toomas Kuter, Muusikahooaeg 20042005 Pärnus, 2005, Estonia)

ImagetextPianist Piotr Anderszewski (Poola), 16-aastane viiulikunstnik Christoph Koncz (Saksamaa), bandoneoni virtuoos Carel Kraayenhof (Holland) ning maailmaeestlased... – kõik nad on juba kuulajaid vaimustanud ja Pärnusse toonud tõelist muusikalist maailmahõngu. /.../ Baden-Badeni sümfooniorkester demonstreeris, miks on maailmas nii kõrgelt hinnatud saksa vaskpillikultuur, kuidas 10 trompetit ka Eliisabeti kirikus ei lukusta, vaid paitavad kõrvu. EL kammerorkester tõestas, et Haydni virtuoosse sümfoonia ettekandel on dirigent tarbetu, kui väljatöötatud ansamblikultuur realiseerub kammermuusikute kõrgtasemel. (Toomas Velmet, Eesti Ekspress / Areen, 28.07.05, Estonia, whole article)

Eri valdkondi ühendavate kontsertide juures on väga oluline häälestada need ühele lainele, kogu õhtu n-ö; läbi komponeerida. Ning siin tuli festivali juhile Peeter Vähile appi komponist Peeter Vähi. Materjal oli valitud ideaalilähedaselt... Dirigent Jüri Alperten /.../ tegi seekord ühe oma parematest esinemistest. Salieri teoste puhul sobis hästi temale omane joviaalsus, dirigendi žestid lõid vastava meeleolu. /.../ Võimekate vokaalsolistide kvartett on ikka veidi harali, aga vahest aeg kujundab meile ka tõeliselt kokkusulava ja tasakaalustatud häältega oratooriumikvarteti. (Heili Vaus-Tamm, Sirp, 12.08.05, Estonia, whole article)

Klaaspärlimäng” on selgelt tajutava ning mõtlema paneva “kiiksuga” nii muusikute kui esitatava muusika valiku poolest. Kui “kiiks” oleks odav müüginipp, siis kuulaja loobuks mängus osalemast, reageerides kiire tüdimusega ja pettumusega. “Klaaspärlimängu” kiiksul on tänaseks 10-aastane kõrgkvaliteedi märk minevikust, mis garanteerib kvaliteedi olevikus ning usalduse tulevikuks. (Toomas Velmet, Eesti Ekspress / Areen, 14.07.05, Estonia, whole article)

Ime ise oli aga pianist − Mozarti (Klaverikontsert nr 20 d-moll) muusika loomulik siirus sündis justkui samal hetkel, pianisti käe all. See d-moll kontsert on iseenesest lüüriline teos ja rikas kaunitest kujunditest. Pjotr Anderszewski ei muutu aga tundeliseks, see oleks liiga piiratud tõlgendus. /.../ Duo Martinika on andnud väga originaalseid kontserte... Õhtu kavas oli julgeid kõrvutamisi... Ometi ei saavutanud muusikaõhtu oodatud ühtlast kõrgtaset... “Aliina” ei toiminud publikule ootuspäraselt, pigem tekitas küsimärgi. (Virve Normet, Sirp, 05.08.05, Estonia)

... festival on “magister ludi” Peeter Vähi kunstilisel juhtimisel ideeliselt kristalliseerunud ja kõige paremas mõttes elitaarne ning sellest on saanud mõtteid liigutav muusikasündmus. Pärlimängul on parajad dimensioonid, teda on võimalik haarata tervikuna, kuid ka igal üksikul kontserdil on oma “vitamiin”, mis tekitab huvi... (Toomas Velmet, Muusika, 10 / 2005, Estonia)

Kontserdi pealkirjaks on “Ida – kauge ja lähedane”, millest johtuvalt on valitud kõik teosed. Avalooks on Arvo Pärdi teos “Orient & Occident” (“Ida ja Lääs”), mis kannab terve õhtu põhimõtet. (Heili Vaus-Tamm, Linnaleht, 17.08.05, Estonia)

Klaaspärlimäng on Eesti muusikamaastikul väga omanäoline muusikapidu. Selles on igal sammul tunda festivali kunstilise juhi /.../ käekirja. Idamaade muusikat sügavuti tundev ja samas lääneliku haridusega Vähi on suutnud festivalil kokku viia ida ja lääne parimad muusikud, näidates sellega, et muusikamaailm püüdleb terviku poole. Seda suundumust toetavad muusikasillad on heaks teejuhiks 21. sajandi võimaliku maailmarahu suunas. (Sirje Normet, Äripäev, 05.08.05, Estonia) 

28. VII püstitatakse Pärnu Linnaorkestri poolt taas igavene küsimus: kas Salieri tappis Mozarti ja festivali kunstiline juht /.../ lisab kõhklusi − äkki see polegi tõsi? (Sirp, 15.07.05, Estonia)

“Kuidas Peeter Vähi kõige selle peale tuleb?” on küsimus, millele vastust kuulajatest keegi eriti ei ootagi. Peaasi, et tuleb... (Ave Sopp, Marko Lõhmus, Muusikahooaeg 20032004 Pärnus, 2005, Estonia)

2004

On tähelepanuväärne, et nüüd eesti kultuuris, Õhtumaa nihilistlikust kogemusest hoolimata, on lahvatanud tõtlik pürgimus saada osa filosoofiast... Oma kavatsustelt eksponeerib muusikafestival ”Klaaspärlimäng” end filosoofilise festivalina, ütleksin, filosoofilise institutsioonina muusikas. Kõnelda muusikafestivalist kui filosoofilisest pole aga kaugeltki triviaalne. Kuidas saab olla muusika filosoofiliseks institutsiooniks – või lausa institutsiooniks filosoofiale? (Eduard Parhomenko, Eesti Ekspress / Areen, 22.07.04, Estonia, whole article)

Festivali Klaaspärlimäng avakontserdil tuleb ettekandele Smetana kõrval teise tšehhi muusika isa Antonin Dvořáki (1841−1904) Reekviem... Rahvusooper Estonia võttis teose kavva Savonlinna Ooperifestivali ettepanekul. Kuna kandev osa on kooril, kutsuti seltsi ka Vanemuise ooperikoor. Eesti solistidega ühineb üks kutsujamaa esindaja − viimase Lappenranna lauluvõistluse võitja Tiina Penttinen. Dirigent on Eri Klas, kes tuntud ja hinnatud nii siin- kui sealpool... Klaaspärlimängu raames saab tšehhi meistri suurteost meie muusikute esituses ka Eestis kuulata. (Kersti Inno, Äripäev, 09.07.04, Estonia)

ImagetextTänavuste “kõrvalekallete” hulgast leiame vene “etno-baroki” kava (mille autorite hulgas on väidetavalt Katariina Suure armukesed), Jeesuse hukkamistseremoonia teksti täpse artikuleerimise läbi Haydni muusika, kontserdi Austraalia aborigeenide instrumendile didgeridoole koos sümfooniaorkestriga, muusikaajaloo ühe kõige kriminaalsema taustaga helilooja Carlo Gesualdo da Venosa loomingu jne. (Linnaleht, 02.07.04, Estonia)

“Klaaspärlimäng” andis Pärnu kontserdimajas särava avalöögi, /.../ Dvořáki suurteose nüüdsel esitusel midagi keskpärast kõrva ei hakanud − oli tunda, et eeltööd oli tehtud põhjalikult, süvitsi mindud ning iga detail lõpuni välja kujundatud. /.../ Kohutavalt võimas Dies irae. Milline sisemine energia ning kui hoiatav-dramaatiliselt kõlav sõnum − lühike, aga äärmiselt kontsentreeritud episood! (Igor Garšnek, Sirp, 16.07.04, Estonia)

Õhus oli saksa ekspressionismi üliteatraalsus, pisuke gooti õudus. /.../ Polnud siin mingit deklaratiivsust − sümbolite vastasseisu või dramaatilist kaosekujundit. Ainult olemiskurbus. Ja ülimalt mõjuv ruumiline läbipaistvus, mis iga muusikakillu otsekui peopesale asetab. /.../ Lugu lõppes nagu noaga lõigatult, paar tuletäppi ekraanil hääbumas. Vaikus, hillitsetud aplaus. Midagi enamat ei oleks sobinudki. (Evi Arujärv, Postimees, 29.07.04, Estonia)

На фестивале “Игра в бисер” можно услышать совершенно не сочетаемые сочетания. Например, шведская вокальная группа Villancico выступала с ранним южноамериканским барокко на языках древних индейцев /.../; музыка средневековья исполнялась на японской флейте shakuhachi; Кайе Кырб танцевала под аккомпанемент гитары. (Anna Zvereva, Molodezh Estonii, 17.07.04, Estonia, Whole article)

ImagetextОдна из блестящих скрипачек современности, идущая своим, непроторенным путем в музыке, человек неординарный и постоянно нахдящийся в поиске, Татьяна Гринденко каждый раз удивляет и восхищает: и своей вдохновенной и безупречной по стилю игрой, и той колос сальной эмоционаиьной и интеллектуальной отдачей, скакой исполняет музыку − соло или с оркестром, или, как на сей раз, со своим ансамблем “Opus Posth”. (Tamara Unanova, Den za Dnem, 30.07.04, Estonia)

“Klaaspärlimäng” on kujunenud üheks omanäolisemaks muusikasündmuseks, mida iseloomustavad nimekad interpreedid, põnev repertuaar... Tekkis erakordne atmosfäär, milles keelpilliansambli intiimne, kuid samas emotsionaalselt pingestatud esitus Haydni sõnumi veenvalt kuulajateni tõid. (Riina Luik, Postimees, 26.07.04, Estonia, whole article)

Imagetext“Klaaspärlimäng” on jätkuvalt kvaliteedimärgiline ja lisab Pärnu kultuuripildile head mainet. ...ei oodanud, et Ülo Kriguli löökpillimängijatele kirjutatud uudisteos nii sõna-sõnalt festivali temaatikaga haakub. Aga see oli tõepoolest klaaspärlimäng, millega ansambel Paukenfesti löökpillimängijad kausiks muudetud gongi sisse pärleid loopides tegelesid. Ilus kujund − klaaspulkadega kellamäng − tekitas allusioone maailma haprusest laboratooriumiõhkkonnas eksperiementeerimiseni. Kogu kompositsiooni ootamatult destruktiivne lõpplahendus oli sellest hoolimata kujunditäpne ja vaimukalt meeliülendav. /.../ Seejärel jätkus festivali avapidustus protsessiooniga... (Paul Kass, Pärnu Postimees, 28.07.04, Estonia)

Imagetext
  ... kaheldamatult ajalooline sündmus, sest tegemist on erakordselt kõrgetasemelise orkestriga, millesarnaseid Eestisse just sageli ei satu”, ei varja Paavo Järvi oma sügavat tunnustust. Euroopa Liidu Sümfooniaorkester on nimelt niisugune kollektiiv, mis pannakse kokku igal aastal ülimalt suure konkursi alusel kõikide ELi maade tugevaimatest kandidaatidest... (Tiina Kangro, Linnaleht, 11.08.04, Estonia)

... muusikaõhtu erilisust toonitas oma sõnavõtus ka kultuuriminister Urmas Paet, kontserdist valmib koostöös ETVga DVD-salvestis. /.../  Paavo Järvi lavastas esimese osa ühelt poolt suurte kontrastide, teiselt poolt ka tundlike üleminekute valguses, seda nii dünaamikas kui tempodes. Mis torkas aga eriti kõrva, oli orkestri täpsus Järvi iga dirigeerimisnüansi jälgimisel. (Igor Garšnek, Sirp, 20.08.04, Estonia)

... kontserdikava püüabki esile tuua eredamaid näiteid vihjetest ja seostest varajase muusikaga Pärdi loomingus. /.../ Gregooriuse laulu mõju on tuntav kõigis tintinnabuli stiilis kirjutatud töödes, kuid  intuitiivselt on selle mõju tuntavam laskuvates, lainetavates fraasides, harva on tegemist mingi otsetsitaadiga. (Paul Hillier, Sirp, 13.08.04, Estonia)

... ”Upbeati” viiendat aastapäeva tähistav esinejate assortii ja nende kavad sobisid hästi “Klaaspärlimängu” elitaarsesse õhkkonda. /.../ Age Juurikase klahvipuudutusse ja kõlakultuuri on tajutavalt vahendeid lisandunud, seda eriti dünaamika ülemises piirkonnas ja ka klaviatuuri paremal poolel. Kas see just Ravelile kasuks tuli, jäi kaheldavaks... Hoopis teisest puust oli aga 12.VIII kontserti alustanud rootsi pianist Oskar Egberg ja veel põnevam tema kava. (Toomas Velmet, Sirp, 20.08.04, Estonia)

Ainult kolm meest ja kolm pilli − akordion, kontrabass ja saksofon − panid Niguliste võlvide all vibreerima elektroonilistes värvides orkestraalse kõlapildi. /.../ Lõpupalaks kõlanud norra rahvaviisi koraalilik töötlus kõlas Poingilt, nagu oleks seda ükskõik missuguses Põhjamaa riigis vanal koduorelil mängitud. /.../ Poingi maagia ongi ilmselgelt peidus ansamblis eneses. /.../ Tema kõlamaailmas on värskust, mis ei mõju provokatsioonina. /.../ Midagi tabamatult põhjamaist. (Evi Arujärv, Postimees, 16.08.04, Estonia, whole article)

Valgustuslik rahvaloomingu väärtustamine ja õukonnameelelahutuse kerge vaim ja virtuoosne stiil olidki venelaste etnobarokse kava kaks dominanti. Etno on hea turundustermin, vormiliselt justkui sama mis rahvuslik ehk natsionaalne, aga sisuliselt mitte. Ütled “rahvuslik” − ja kohe tuleb jutt valgest inimesest ning laiutav metropolikultuur meelde. Lausa ideoloogilist mürki on too sõna täis. “Etno” on tunduvalt parem − ajaloo saastast määrimata, vähemusfilosoofiline... Viiulimängijad olid päris head, rahvamuusiku “vaba käsi” ja kunstimuusikaline virtuositeet ei seganud üksteist, leidsid loomuliku kompromissi. Klavessiinimängijast võiks aga öelda, et tema esituses oli kohati juba liigpalju külamuusiku stiihiat. Kuigi sarmi jätkus ja vaheimprovisatsioonid olid tõesti suurepärased. (Evi Arujärv, Postimees, 04.08.04, Estonia, whole article)

... jääb linnas puudu poliitilisest tahtest otsustada, millised rahvusvahelise tähtsusega kultuuriüritused vajaksid paremat reklaami ja võiksid olla Euroopale tähtsad. Ei saada aru, et näiteks Oistrahhi festival või “Klaaspärlimäng” on tunnustatud tipptasemel sündmused. (Mark Soosaar, Postimees, 28.06.04, Estonia)

Огромной и бесценным подарком меломанам стало выступление однго из лучших скипачей нашего времени Вадима Репина в Пярну. (Tamara Unanova, Den za Dnem, 27.08.04, Estonia)

... думаю, большой удачей можно считать его приезд к нам, в Эстонию. (Tamara Unanova, Den za Dnem, 06.08.04, Estonia)

Imagetext...press on Repinit nimetanud parimaks elavate viiuldajate seas, teda on asetatud ühte ritta ka selliste ajalooliste nimedega nagu Milstein, Heifetz ja Stern. Vähem huvipakkuv pole ka tõsiasi, et Eestit külastas /.../ Stradivari viiul nimega Ruby, mis /.../ on kunagi kuulunud sellisele legendile kui Pablo Sarasate. /.../ Kuigi suuri etteheiteid fenomenaalsele interpreedile ei ole, siis selle superkontserdi ettekandele sobiks ehk hinnang “normaalne”... Ka muidu nii vabalt impulsiivse (Messiaen, Prokofjev) Tortelier’ saatefunktsioonis oli tajutav mõningane manuaalne kramplikkus, mis vihjas solistiga esimese kohtumise sündroomile. /.../ Prokofjevi süidi esitus demonstreeris noorte orkestrimuusikute suurepäraseid individuaalseid võimeid kõigis pillirühmades, eriti keelpillid ja vask, ilma milleta nii soliidne esitus ei ole võimalik. (Toomas Velmet, Sirp, 27.08.04, Estonia)

... kontsert, mida võib julgelt nimetada tavapäratuks, kuna kava kandis pealkirja “Didgeridoo-kontsert”. /.../ William Barton on selle mängutehnika väljapaistev esindaja. /.../ Ootamatu lõpplahenduse pakkus Mozarti Sümfoonia nr 41 C-duur, mis ühtäkki lükkas kõik eelneva pea peale, justkui öeldes, et “Meil Euroopas on hoopis nii!” (Krista Sildoja, Muusika, 09.04, Estonia)

2003

晚上正式演出,證實伍牧的評論。原本冷硬的現代作品《廣島受難者的輓歌》,音色變得更為溫暖;其他作品中,各樂團的聲部,即使一向被掩沒的大提琴、低音大提琴,也都能夠清楚呈現,團員也都實際感受到音樂廳「很好演奏」的音效。音樂會結束後,並沒有滿座的聽眾,給予音樂會熱烈的回應,而音樂節的總監、愛沙尼亞著名現代作曲家瓦希 (Peeter Vähi),直以 excellent (表現傑出) 誇讚當晚演出。聽眾中一位大學教授也說,以西方樂團形式演奏台灣的作品,令他非常感動;他相信台灣一定是個溫暖而美麗的地方。(2003, Taiwan)

应爱沙尼亚文化部长 Urmas Paet 亲自发函邀请,台北爱乐管弦乐团预定八月十二日起程,赴爱沙尼亚首府塔林和帕努,参加珠戏 Glasperlenspiel 音乐节。此外,台北爱乐也将于八月十五日偕芬兰红十字会,在著名的观光胜地岩石教堂合作演出慈善音乐会。获得爱沙尼亚官方提供免签证费及通关礼遇的台北爱乐此行赴欧,团员多达七十余人。主要成员包括资深乐评家伍牧、作曲家潘皇龙、余松培等。二00三年台北爱乐爱沙尼亚暨芬兰之旅的全部行程如下:行前公演-八月八日晚间七时三十分,台北市亲子剧场。八月十二日晚间八时,爱沙尼亚塔林 Tallinn 音乐厅。八月十三日晚间八时,爱沙尼亚帕努 Pärnu 音乐厅。/.../ 演出曲目部分:贝多芬第七号交响曲作品 92、潘德瑞茨基「广岛受难者的挽歌」、彭靖「移动的月光」、萧泰然改编「望春风」、郭芝苑:小协奏曲。创始于一九九六年七月的「珠戏音乐节」,最初的名称是「帕努市政厅音乐节」Pärnu Town Hall Music Festival。(2003, Taiwan, whole article)

“Klaaspärlimäng” /.../ on meie festivalide hulgas ületamatu oma tavapäratuses, mitmeplaanilisuses ja vaheldusrikkuses. (Priit Kuusk, Estonia)

Täiendav õnnehetk muusikagurmaanidele oli Olli Mustoneni Šostakovitši Esimeses klaverikontserdis: tuline ja siiras, kuid samas talitsetud ja graatsiline grotesk. Ilma selle pööbelliku, proletkultliku jõhkruseta. (Evi Arujärv, Estonia)

2002

... suurfestival “Klaaspärlimäng” ühendab nii mängu, muusikat, otsimisi kui leidmisi – Bachist “Marseljeesini”, Gurdjieffist Robert Blackini... Hesse filosoofilist suurromaani “Klaaspärlimäng” võib teadupärast vaadata kui Hegeli “Vaimufenomenoloogia” üldistavat kommentaari... “Klaaspärlimäng” on vaimumäng ning pärliteks on needsamad tõe valemid. On ainult kaks võimalust – kas sa loojana ehk interpreedina tabad neid, või ei taba sa neid mitte... (Igor Garšnek, Sirp, 02.08.02, Estonia)

... filosoofiline festival “Klaaspärlimäng” pakkus üllatusi lausa igal sammul: Variatsioonid “Marseljeesile”, Kreutzeri sonaat tšellol ja kammerorkestriga, Nietzsche contra Wagner klaveril professor Arbo Valdma kõrva läbi. (Toomas Velmet, Estonia)

... “Nietzsche contra Wagner”. Kõlab filosoofi ja kirjamehena kuulsaks saanud mehe helilooming, samuti Wagneri vähesed klaveriteosed. Ridade vahelt võib välja lugeda kahe 19. sajandi suurkuju suhete arengut, alates kiindumusest kuni kahuripauguga tapmisähvarduseni. /.../ Rein Rannapi esitatav Gurdjieff on midagi erilist. Teatavasti polnud Gurdjieff helilooja ega tundnud isegi noodikirja. Guru, müstiku ja filosoofina oma India-Hiina-Tiibeti reiside inspiratsiooni mõjul sündinud improvisatsioonid on kirja pannud Thomas de Hartmann. Kuni viimaste aastateni on Gurdjieffi ühing suutnud seda muusikat varjul hoida ning säilitada autori ümber salapärast esoteerikat. (Katrin Nielsen, Pärnu Postimees, 18.07.02, Estonia)

Laupäeval Pärnu Eliisabeti kirikus oma esinemisega “Klaaspärlimängu” festivali lõpetanud Austraalia kammerorkestrile aplodeeris kirikutäis rahvast seistes. /.../ Orkestri plaksutas publik korduvalt tagasi. Esimesena tõusis kuulajate hulgast püsti maailmanimega koorijuht Tõnu Kaljuste, kellele järgnesid teisedki. Aplaus ei tahtnud lõppeda pärast sedagi, kui orkester oli esitanud kaks lisapala. (Ester Vilgats, Pärnu Postimees, 20.08.02, Estonia)

Imagetext... esitas välismaal resideeriv Eesti esipianist Kalle Randalu. /.../ Kõige negatiivsema mulje jätsid Lepo Sumera “Fugett ja postluud” ning “Pianissimo”. Esimene teos Sumeralt oli konstruktsioon, mille kuulamine ei pakkunud muud kui kõhuvalu. “Pianissimo” puhul jäi arusaamatuks pealkiri. Ettekanne algas ja lõppes paljutõotavalt, kuid metsik fortissimo või röökiv pianissimo teose keskel. Saatanlik intonatsioon on muide Sumera hilisematele teostele iseloomulik. Miks on vaja kirjutada teose pealkirjaks “Pianissimo”, kui pianist tambib klaverit kõigest hingest nagu hull ja kuulajad hoiavad kahe käega toolist, et mitte minestada? (Jaanus Torrim, Pärnu Postimees, 25.07.02, Estonia) 

2001

Это как бы игра разными стилями, жанрами, направленияами, своего рода “Glasperlenspiel”, игра в бисер. (Sem, 30.07.01, Estonia) 

Öökontsert kitarrimuusikast toob meelde korduvalt sel festivalil esinenud Kristjan Järvi sõnad, et Beethovenis ja Frank Zappas on võrdselt jõudu. (Eesti Päevaleht, 26.07.01, Estonia)

Oistrahhi-festivalil näidati Teet Kase seadet Erkki-Sven Tüüri valmis teosele, siis Klaaspärlimängu festivali kooslus on homogeensem: tants ja muusika sünnivad koos üheks teoseks. 21. augustil näitavad oma Pahupidist psühholoogiat Iiri, New Yorgi, Peterburi ja Tallinna tantsijad koos instrumentaalansambli ja Von Krahli Teatri näitlejatega. Nii rikkalikku esindust pole nüüdistantsu etendustel veel nähtud. (Heili Vaus-Tamm, Ärileht, 26.07.01, Estonia)

Kaplan ise on ühes intervjuus kujukalt öelnud, et tema otsus tulla maailma tipporkestrite ees välja Mahleri Teise sümfooniaga on võrreldav alpinisti otsusega tõusta Mount Everesti tippu. (Eesti Päevaleht, 16.08.01, Estonia) 

Tema puhul toimib imagonipp, mille nimeks kurioosum ehk nähtus, mida ei tohiks olla, aga ikkagi on: habemega naine, kahe peaga vasikas, kuulsaid orkestreid dirigeeriv amatöör. (Evi Arujärv, Postimees, 22.08.01, Estonia) 

Aga Mahleri II sümfoonia ettekanne Tahkuranna vallas Uulu külas on väärikas ja – ma ei häbene seda sõna – ajalooline sündmus, kindlasti ehtne pärl “Klaaspärlimängus”. (Toomas Velmet, Sirp, 31.08.01, Estonia) 

TonuKaljusteTõnu Kaljuste ja Madalmaade Kammerkoori kontserdile ei mindud üksnes ootuses kuulda kaugele paistvate aupärgadega koori ja Eestis seni esitamata muusikat, vaid ka uudishimust – kuidas siis ikka kõlab muusikute kooslus, millega üks eesti kultuuri tähtsamaid mehi on end mitmeks aastaks sidunud, ja on see Eesti Filharmoonia kammerkoorist kuidagi “parem”. (Anneli Remme, Eesti Ekspress, 06.09.01, Estonia) 

Festivali kunstiline juht Peeter Vähi oma meeskonnaga on pannud maha märgi, mida niipea ei ole võimalik ületada. (Toomas Velmet, Sirp, 10.08.01, Estonia) 

Adagio lamentoso leinalised algushelid näisid ühemõtteliselt ütlevat, et “meil kõigil tuleb ükskord minna”. (Igor Garšnek, Sirp, 31.08.01, Estonia) 

Festival “Klaaspärlimäng” tekitas erakordse, ehk isegi hooaja absoluutse tippsündmuse. (Evi Arujärv, Postimees, 24.08.01, Estonia)

Kontserdid näivad festivali kunstilisel juhil /.../ olevat kokku pandud ilmselge otsiva vaimuga, kuna ühegi kontserdi eel ei ole lõplikult teada, mis sünnib. (Maarja Laak, Pärnu Postimees, 26.07.01, Estonia)

Sellele immoralismile vastandab Hesse oma klaaspärlimängu, mis põhineb “heal traditsioonil, distsipliinil, meetodil ning intellektuaalsel südametunnistusel”. /.../ Hoida ei tule niisiis mitte mängu, vaid mängu reegleid – nagu meile õpetavad mandalat tegevad buda mungad: keeruline liivamuster pühitakse lõpuks kokku, maailma sakraalne valem, mandala pühad reeglid aga jäävad. (Linnar Priimägi, Eesti Ekspress, 26.07.01, Estonia)

Imagetext... kitarriööks oli raekoja sadakond inimest mahutav saal puupüsti muusikasõpru täis, neid jagus lisatoolidele, fuajeesse ja lava ette põrandale. /.../ Maagia, mida kolm meest ja haldjana habras naine saali kiirgasid, ei jätnud kõhklemis-, kahtlemis-, põgenemisruumi. Lumm haaras tähelepanu täielikult, oli karge ja kuulajat teisendav. /.../ Pärast kolme-nelja tormilistele aplausidele järgnenud lisalugu oli raekojast kahju lahkuda. Teadvus oli nihkunud ja öine Pärnu teistsugune... (Andres Adamson, Pärnu Postimees, 02.08.01, Estonia)

...jaapani shakuhachi-flööt esitamas keskaja pühaku Hildegard von Bingeni muusikat, Kalev Mark Kostabi maalimas sümfooniaorkestri saatel, kellade ansambel koos nn viiuldatud klaveri ansambliga, Kaie Kõrb tantsimas Rodrigo kitarrihelindite saatel, “Megapolis Project” mängimas hotelli katusel tummfilmi taustaks, heavy-kitarr soleerimas kirikuoreli saatel, keskaegne skolastik Petrus Abellardus ilmumas meie ette heliloojana. Nagu näha, pole tegemist mõne juhusliku libastumisega mainstreamilt, vaid sihikindla printsiibiga. (Sirp, 2001, Estonia)

2000

Imagetext... festivali üks kaalukamaid ettevõtmisi on John Taveneri grandioosse oratoriaalse teose “Ultimos ritos” (“Viimne rituaal”) ettekanne kahel järjestikusel õhtul... “Ultimos ritose” loomisest kõneleb Tavener: “Püüdsin luua muusikalise ikooni. Ikoon pole päris kunst, see on sümbol, mis väljendab Jumala juuresolekut. Erinevus ikooni ja minu muusika vahel seisneb selles, et kui ikoon on teatud teoloogiline tõde, siis muusika puhul tekib vastuolu kunstilise ja teoloogilise tõe vahel.” Teose kirjastuse andmetel esitatakse oratooriumi üliharva, ettekande teevad keeruliseks lavastuslikud elemendid ning iseäralik pillikoosseis. (Liivi Ollino, Sirp, 18.08.00, Estonia, whole article)

1998

ImagetextAbsoluutne kultuurišokk Ameerikast. /.../ Pole kerge olla kuulsa dirigendi poeg ja teise kuulsa dirigendi noorem vend. Sellisel raskel juhtumil tundub olevat lausa hädavajalik leida oma väljund, Kristjan Järvil on see väljund leitud. /.../ Võib tõesti mürgituse saada, sest nii palju head muusikat oli kuhjatud suhteliselt lühikesse ajaühikusse... kui vaid rahakott vastu peaks, kuna kogu festivali külastada tahtnu pidi laduma välja päris palju raha. /.../ Kuuldavasti on David Oistrahhi festival teinud Raemuusika (Klaaspärlimäng) festivalile abieluettepaneku. (Mati Põdra, Pärnu Postimees, 25.08.98, Estonia)

Nii polegi tolle kontserdi puhul kirjutada eriti muust kui Leonard Bernsteini Triost, ettearvamatust ja ometi ehtameerikalikust. /.../ Publiku aplausiga väljendunud arvamus, nagu paljudel sarnastel juhtudel, ei langenud seegi kord kokku kriitiku arvamusega. Aga anname andeks, Lätis ei tehta selliseid festivale üldse. (Mati Põdra, Pärnu Postimees, 18.08.98, Estonia)

... tõusujoones kulgenud festivali kõrgpunktiks oli 14. augusti õhtu Agape keskuses, mil täismaja ette astus Borodini kvartett Venemaalt. Raemuusika (Klaaspärlimäng) festivalile lisab kindlasti taset ja pärnakatele eneseteadvust fakt, et see üks maailma juhtivamaid keelpillikvartette oli põiganud Euroopa-turneelt Eestisse ainult kaheks kontserdiks Pärnus ja Haapsalus (ei mingit Tallinna ja Tartut!). ... lasin ennast lõdvaks ja püüdsin kõike kõlavat igast küljest sisse ahmida. /.../ Ehk ongi see parim esineja taset iseloomustav märk, kui kriitikus uinub kriitik ja ärkav tavakuulaja. (Mati Põdra, Pärnu Postimees, 21.08.98, Estonia)

Glasperlenspiel, Glasperlenspiel on Facebook, Glasperlenspiel 2013, Glasperlenspiel 2012, Glasperlenspiel 2011, Glasperlenspiel 2010, Glasperlenspiel 2009, Glasperlenspiel 2008, Glasperlenspiel 2007, Glasperlenspiel 2006, Glasperlenspiel 2005, Glasperlenspiel 2004, Glasperlenspiel 2003

player animated symbols of Glasperlenspiel